Paljud professionaalsed sportlased ja amatöörsportlased nii Eestis kui mujal on otsustanud loobuda liha tarbimisest. Ilmselt oleme kõik kuulnud müüti, et tõsiste sportlike saavutuste jahil on liha söömine hädavajalik. Kui see nii oleks, siis miks on otsustanud sportlased enda elu raskemaks teha? Selgitame kolme peamise taimetoitluse põhjuse tagamaid.
Tervis
Kõik tervisliku toitumise kampaaniad soovitavad süüa rohkem puu- ja köögivilju. Kuid milleks loobuda lihast täielikult? Kõige mõjusam põhjus on oma südameveresoonkonna kaitsmine. 15 katse tulemusi koondanud analüüs leidis, et küllastunud rasva asendamine polüküllastumata rasvaga vähendab südameveresoonkonna rikete (nt infarkti) riski1. Küllastunud rasv leidub peamiselt loomsetes toiduainetes. Taimsetes toitudes esineb seda harva. Tuntumatest taimsetest toiduainetest on seda suures koguses vaid kookos- ja palmiõlis. Kindlasti langetab südamehaiguste riski ka suurem lihatarbimise vähendamine.
Maailma Terviseorganisatsioon peab arvet haiguskoormuse tõttu kaotatud eluaastate (disability-adjusted life years) üle. See meetod hindab mitmest täisväärtuslikult elatud aastast on haigestunud inimene ilma jäänud. Järgneval joonisel on kümme enim eluaastate kadu põhjustanud haigused 2016. aasta andmete põhjal2.
Seda silmas pidades on lihast loobumine või lihatarbimise vähendamine suurepärane võimalus haigustest põhjustatud kannatuse ennetamiseks. Lisaks südamehaiguste riskile vähendab lihast loobumine ka suhkurtõve ehk II tüüpi diabeedi riski3, mis esineb samuti loetletud haiguste seas.
Keskkond
Toidu, sealhulgas liha mõju keskkonnale on keeruline hinnata, sest erinevaid muutujaid on palju. Möödunud aastal avaldati aga seni suurima andmebaasiga uuring4, milles Oxfordi ülikooli ja Šveitsi põllumajandusinstituudi teadlased analüüsisid 40 000 farmi keskkonnamõju.
Üks uuringu põhijäreldustest oli see, et ehkki ka loomsete toodete keskkonnamõju sõltub üpris palju tootmisviisist, on taimse toidu keskkonnamõju sisuliselt alati madalam. Kui võtame näiteks piima, siis madala keskonnamõjuga lehmapiima tootmiseks kulub ikkagi pea kaks korda rohkem maad ja tekib kaks korda rohkem kasvuhoonegaase, kui sama koguse taimse piima tootmiseks.
Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole mahetoit keskkonna seisukohast parem valik. Kasvuhoonegaaside emissioonide seisukohast on selle mõju keskkonnale sama või suuremgi, kui tavatoidul. Põllumaad kulub mahetootmise jaoks aga koguni 20-40% rohkem kui tavatoidu jaoks5. Samuti on arvatust väiksem vahe kohalikul ja importtoodangul. Kui tahta vähendada oma panust kasvuhoonegaasidesse, siis on tõhusam vähendada loomsete toodete tarbimist, kui süüa neid sama palju edasi, aga osta ainult kohalikku toodangut6.
Ühes Oxfordi ülikooli uuringus hinnati 2050. aastal inimeste toitmiseks vajaliku toidu tootmisel tekkivate kasvuhoonegaaside hulka. Analüüsiti, kuidas kasvuhoonegaaside hulk muutuks, kui kõik inimesed läheksid üle Maailma Terviseorganisatsiooni toitumissoovitustele vastavale toitumisele või taimetoitlusele või täistaimetoitlusele. Taimetoitlus ja täistaimetoitlus vähendaksid toodetud kasvuhoonegaaside hulka 63-70%7. Kasvuhoonegaaside muutust illustreerib järgnev joonis.
Toitumine on üheks kõige tõhusamaks ja lihtsamaks viisiks keskkonnamõju vähendada. Seda seetõttu, et see on miski, mida me kõik saame ise kontrollida. Näiteks fossiilkütuste puhul võib tarbijana olla üpris raske lõpuni valida, kust on pärit tarbitav elekter või kui pika maa pead iga päev sõitma, et tööle või kooli jõuda. Toiduvalikute puhul on meil aga vabad käed ning kuna uuringutest joonistub välja taimse toidu madalam keskkonnamõju, on lihavähendamine keskkonnale selgelt kasulik.
Loomade heaolu
Lisaks tervise- ja keskkonnaargumentidele on paljud sportlased lihast loobunud ka loomade heaoluprobleemide tõttu. Intensiivpidamises ei suudeta loomade liigiomastele vajadustele vastata. Need loomad ei saa vabalt liikuda ega näe päikesevalgust. Nende elutee pikkus viiakse kooskõlla tööstuse vajadustega: kui näiteks sea loomulik eluiga on 15-20 aastat, siis tapamajja viiakse ta umbes kolmeaastaselt, nuumsea puhul koguni kuue-seitsmekuuselt.
Kui tervise kaalutlustel kiputakse punasele lihale sageli eelistama kanaliha, siis loomade heaolu vaatepunktist seda soovitada ei saa. Nimelt on just kanade kannatused kõige massilisemad. Igal aastal kasvatatakse ja tapetakse toiduks ülemaailmselt ligi 50 miljardit kana. Näiteks kaasneb keskmise ameeriklase toidusedeliga igal aastal 0,1 lehma, 0,36 sea ja 28,3 kana surm8.
Tuntud evolutsioonibioloog ja teaduskirjanik Richard Dawkins on farmiloomade kannatuste kohta öelnud: “200 aasta pärast võime seda, kuidas me loomi praegu kohtleme, pidada sama kohutavaks, kui tänapäeval peame orjapidamist.” Selleks, et midagi ette võtta, ei pea aga ootama mitusada aastat: lihast loobudes annad juba täna suure panuse loomade kannatuste vähendamiseks.